Uudised

nov 22, 2016

Saadikud soovivad ELis suuremat kaitsealast koostööd


Halvenenud julgeolekuolukorras tuleb Euroopa Liidu liikmesriikidel tõhustada oma julgeoleku- ja kaitsealast koostööd, rõhutavad saadikud teisipäeval vastu võetud resolutsioonis. Saadikud kutsuvad liikmesriike üles kulutama kaitsele kaks protsenti SKPst, looma rahvusvahelised jõud ja ELi peakorteri kriisioperatsioonide juhtimiseks ning arendama välja võimekust tegutsemiseks autonoomselt juhtudel, kui NATO ei ole selleks valmis.

”EL ei ole siiani tegelenud piisavalt uute riskidega, mis on esile kerkinud seoses muutunud julgeolekuolukorraga. ELi liikmesriigid on 30 aasta vältel vähendanud oma kaitsekulutusi, riikide omavaheline kaitsekoostöö on seni olnud küllaltki juhuslik ning Euroopa loodab kaitseküsimustes jätkuvalt suuresti NATO võimekusele ja USA toetusele, samas ise piisavalt panustamata,” ütles raportöör Urmas Paet (ALDE, ET). Ta rõhutas, et käes on õige hetk hästitoimiva Euroopa kaitsekoostöö ülesehitamiseks, sest EL peab Euroopa kaitsmiseks rohkem tegema.

Julgeolekuolukord Euroopas ja selle ümbruses on oluliselt halvenenud viimastel aastatel terrorismi, hübriidohtude ja probleemide tõttu küberjulgeoleku ja energia varustuskindlusega ning ükski riik ei suuda sellega seotud probleemidega üksi toime tulla, ütlevad saadikud. Euroopa kaitsealast koostööd puudutav resolutsioon võeti vastu häältega 369 poolt, 255 vastu, 70 erapooletut.

Kaitsealane koostöö ja varustuse tõhusam kasutamine
Euroopa peaks tõelise ohu olukordades tegutsema jõulisemalt ja kiiremini ning Euroopa relvajõud peaksid halvenenud julgeolekuolukorras tegema tihedamat koostööd. Euroopa mõõtme puudumisest tulenevad kulud kaitse ja julgeoleku valdkonnas on dubleerimise, ülemäärase võimsuse ja kaitsealaste riigihangete tõkete tõttu hinnanguliselt 26,4 miljardit eurot aastas, rõhutatakse resolutsioonis.

Saadikud kustuvad liikmesriike üles otsima täiendavaid võimalusi vägede ja varustuse ühiseks hankimiseks ja mittesurmava varustuse, nagu transpordiks kasutatavate sõidukite ja õhusõidukite ning muu tugivarustuse ühendamiseks ja jagamiseks. Resolutsioonis soovitatakse kaitsevaldkonnas kehtestada nn Euroopa poolaasta, mille raames liikmesriigid vahetavad teavet üksteise planeerimistsüklite ja hankekavade kohta. See aitaks üle saada kaitseturu praegusest killustatusest. Samuti soovitatakse suurenda Euroopa kaitseagentuuri koordineerivat rolli.

Saadikud kutsuvad Euroopa Ülemkogu juhtima ELi ühise kaitsepoliitika järkjärgulist kujundamist ja tagama selle elluviimiseks täiendavad rahalised vahendid.

Resolutsioonis kutsutakse üles looma ELi operatsioonide peakorterit ühisoperatsioonide tõhusaks planeerimiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks. ELi liikmesriigid peaksid seadma eesmärgiks kulutada SKPst 2 protsenti kaitsele ja looma alalise struktureeritud koostöö raames rahvusvahelised jõud, tehes need kättesaadavaks ühise julgeoleku ja kaitsepoliitika jaoks.

Kaitsealaste teadusuuringute toetamine
Saadikud toetavad ELi kaitsealaste teadusuuringute programmi käivitamist, öeldes, et ettevalmistava tegevuse jaoks tuleks eraldada piisavad rahalised vahendid, vähemalt 90 miljonit eurot kolme aasta jooksul. Selleks, et Euroopa kaitsealaste teadusuuringute programm oleks tõsiseltvõetav ning suudaks anda märkimisväärseid tulemusi, vajab see igal aastal vähemalt 500 miljoni euro suurust eelarvet.

ELi ja NATO koostöö
Resolutsioonis rõhutatakse, et EL ja NATO peavad julgeoleku ja kaitse valdkonnas koostööd tegema. See peaks hõlmama koostööd idas ja lõunas, hübriid- ja küberohtudega võitlemist, meresõidu turvalisuse parandamist ning kaitsevõime väljaarendamise ühtlustamist ja kooskõlastamist. Samas peaks EL samuti olema valmis autonoomselt tegutsema, juhtudel, kus NATO ei ole valmis võtma juhtrolli.

Otseülekanne pressikonverentsist raportöör Urmas Paetiga kell 16.00 Eesti aja järgi
http://www.europarl.europa.eu/ep-live/en/other-events/video?event=20161122-1500-SPECIAL-UNKN

Jaan Soone
Pressiteenistus