Uudised

jaan 17, 2017

Saadikud valivad parlamendile teisipäeval uue presidendi


Euroopa Parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaeg on jõudnud poole peale ja alanud nädala täiskogul valivad saadikud viis aastat ametis olnud Martin Schulzi asemele uue presidendi. Teisipäeval, 17. jaanuaril toimuvateks valimisteks on kandidatuuri üles seadnud seitse saadikut. Jälgi hommikul kandidaatide kõnedega algavat valimisprotsessi EP veebisaidil otseülekandes ja püsi arengutega kursis meie sotsiaalmeediakanalite vahendusel.

Presidendi valimine algab teisipäeval Eesti aja järgi kell 10.00, kui kõik kandidaadid tutvustavad end lühikese pöördumisega. Sellele järgneb esimene hääletusvoor.

Esialgne ajakava (Eesti aja järgi):

  • 10.00 - kandidaatide pöördumised & esimene hääletusvoor
  • 12.30 - esimese hääletusvooru tulemused
  • 16.00 - teise hääletusvooru tulemused
  • 20.00 - kolmanda hääletusvooru tulemused
  • 22.00 - neljanda hääletusvooru tulemused

Valimiste jälgimine veebis

Presidendivalimisi kandidaatide kõnedest kuni võitja väljakuulutamiseni saab jälgidaotseülekandes EP veebisaidi vahendusel. Jooksvalt jagavad infot meie Facebooki,Twitteri ja Snapchati kontod.

Hommikul alates kella 10.00 kuni vajadusel hilisõhtuni välja töötab Facebook-Live. Ülekande lõpetab uue presidendi esimene sõnavõtt.

Hääletusvoorude ja tulemuste kohta anname infot eestikeelse Twitteri kaudu. Töös on ka parlamendi pressiteenistuse konto.

Snapchati kaudu näitame valimiste ümber toimuvat. Lisada saab meid kasutajanime „europarl“ järgi.

Presidendiks kandideerimine

Euroopa Liidu kodanikud valivad parlamendi koosseisu viieks aastaks, kuid president, asepresidendid ja kvestorid on ametis kaks ja pool aastat ehk pool parlamendi ametiajast. Seega saab parlament endale uued juhid nii ametiaja alguses kui keskel.

Presidendiks saab kandideerida iga saadik, keda toetab üks parlamendi fraktsioon või vähemalt viis protsenti kõikidest saadikutest (38 saadikut).

Presidendiks kandideerimisest on hetkeseisuga teatanud:

  • Eleonora Forenza - Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon, Itaalia
  • Jean Lambert - Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon, Ühendkuningriik
  • Gianni Pittella - Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon, Itaalia
  • Laurenţiu Rebega - Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsioon, Rumeenia
  • Helga Stevens - Euroopa Konservatiivid ja Reformistid, Belgia
  • Antonio Tajani - Euroopa Rahvapartei fraktsioon, Itaalia
  • Guy Verhofstadt - Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, Belgia

Kandidaate saab lisada või eemaldada enne teist ja kolmandat hääletusvooru. Kui vajalikuks osutub neljas hääletusvoor, toimub see kahe kolmandas voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaadi vahel.

Presidendi valimine

Presidendi valimine toimub salajase hääletamisena, kus saadikud märgivad oma eelistatud kandidaadi hääletussedelile ja panevad seejärel ükshaaval sedeli hääletuskasti. Toimingut jälgivad saadikute hulgast valitud kaheksa häältelugejat.

Kandidaat, kes saab antud häältest absoluutse enamuse (50%+1), on valitud presidendiks. Tühje või rikutud sedeleid häälte lugemisel ei arvestata.

Kui võitja esimese hääletusringiga ei selgu, saab samu või uusi kandidaate esitada teiseks ringiks, kus hääletamine toimub samadel alustel. Vajadusel toimub samadel alustel ka kolmas hääletusring.

Kui kolme hääletusringiga ei saavutata antud häälte absoluutset enamust, pääsevad kaks viimases voorus kõige enim hääli saanud kandidaati neljandasse ringi, kus president valitakse lihthäälteenamusega. Viigi korral kuulutatakse võitjaks kandidaatidest vanem.

Presidendi tööülesanded

EP president juhib nii parlamendi kui selle poliitiliste organite tööd, samuti on tema juhtida täiskogu istungid.

President esindab parlamenti kõigis õiguslikes küsimustes ja välissuhetes. Iga Euroopa Ülemkogu alguses esineb EP president riigipeade ees kõnega, milles lähtudes tippkohtumise päevakorrapunktidest käib välja parlamendi seisukohad.

EP presidendi allkiri jõustab ELi eelarve. Samuti allkirjastab ta koos ELi Nõukogu eesistujaga vastu võetud õigusloome.

14 asepresidenti, viis kvestorit, 22 komisjoni

Kolmapäeval on istungitesaalis kavas 14 asepresidendi ja viie kvestori valimine. Samuti kinnitavad saadikud parlamendi 22 komisjoni arvulise koosseisu. Neljapäeval on hääletusel saadikute määramine komisjonidesse.

Arutelu otseülekannet saab vaadata EP Live ja  EbS+ vahendusel.

Jaan Soone
Euroopa Parlamendi pressiteenistus