Uudised

aug 28, 2009

Euroopa digitaalraamatukogu on mahult küll kahekordistunud, kuid puudub ühine lähenemine autoriõigusele internetis


Europeana ehk Euroopa mitmekeelne digitaalraamatukogu www.europeana.eu annab nüüd internetikasutajatele juurdepääsu 4,6 miljonile digitaalsele raamatule, kaardile, fotole, videole ja ajalehele, kuid autoriõigus on liikmesriigiti väga erinev ning see muudab Europeana kasutamise keeruliseks.
Alates Europeana käivitamisest novembris 2008 (IP/08/1747) on selle kogud enam kui kahekordistunud. Euroopa Komisjon seadis täna eesmärgiks, et 2010. aastaks tuleks digitaalteoste arvu suurendada 10 miljonini. Samuti käivitas komisjon avaliku arutelu raamatute digiteerimise tuleviku üle Euroopas: avaliku ja erasektori koostöövõimaluste üle ning vajaduse üle reformida autoriõiguse killustunud maastikku Euroopas.

ELi infoühiskonna ja meedia volinik Viviane Reding sõnas: „Raamatute digiteerimine on küll väga suur ettevõtmine, kuid see teeb kultuurilise sisu kättesaadavaks miljonitele inimestele Euroopas ja sellest väljaspool. Just seepärast on mul hea meel esimeste sammude üle, mida liikmesriigid ja nende kultuuriasutused on teinud Euroopa digitaalraamatukogu riiulite täitmiseks.”

„On aga murettekitav, et Europeana kogudes on üksnes 5% kõigist ELis leiduvatest digitaalraamatutest. Samuti väärib märkimist, et pea pooled Europeana digitaalteosed on pärit ühestainsast riigist ning ülejäänud liikmesriikides jääb saavutatu eesmärkidele endiselt tugevasti alla. See tähendab eelkõige ühte: liikmesriigid peavad lõpetama teistes maailmajagudes tehtu kadestamise ja lõpuks ise tegutsema hakkama. Samuti tähendab see, et Europeanast üksi ei piisa selleks, et Euroopa kindlustaks oma koha digitaalsel maailmakaardil. Me peame tegema tõhusamalt koostööd autoriõiguse Euroopa raamistiku kohandamiseks digitaalajastuga,” lisas ta.

Praegu on Europeana kasutajatel juurdepääs 4,6 miljonile digitaalteosele võrreldes 2 miljoniga üheksa kuu eest. Hiljuti on lisatud näiteks 70 inkunaablit (kõige vanema trükitehnoloogia abil trükitud raamatud) Kataloonia raamatukogust, Portugali poeedi Luķs de Camoẽsi rahvuseepose „Lusiaadid” („Os Lusķadas”) 1572. aasta väljaanne ning Euroopa Filmiarhiivide Assotsiatsioonilt saadud kaadrid Berliini Friedrichstraßest 1913. aastal.

Euroopas Europeana vallas saavutatu toob aga ühtlasi esile digiteerimisega seotud ülesanded ja probleemid. Praegu on Europeana kogudes peamiselt sellised digitaalraamatud, mida võivad kasutada kõik, st nad ei ole enam kaitstud autoriõigusega, mis kehtib 70 aastat pärast autori surma.

Juriidilistel põhjustel ei hõlma Europeana hetkel teoseid, mille tiraa˛ on lõppenud (ligikaudu 90% Euroopa rahvusraamatukogude raamatutest), ega omanikuta teoseid (hinnanguliselt 10–20% autoriõigusega kaitstud kogudest), mis on veel autoriõigusega kaitstud, kuid mille autor on teadmata.

Europeana kogemus näitab, et Euroopas on autoriõigusega kaitstud materjalide litsentsimise õigusraamistik endiselt väga killustatud. Käesoleva aasta algul pidi üks Prantsuse vahendaja Europeanasse lisatud fotod sealt kõrvaldama, kuna ta tohtis neid materjale levitada üksnes Prantsusmaal.

Kõikide nimetatud küsimuste lahendamiseks käivitas Euroopa Komisjon täna* avaliku arutelu* Europeana tuleviku ja raamatute digiteerimise üle. Arutelu kestab* 15. novembrini 2009*. Muu hulgas küsib komisjon, kuidas kindlustada digitaalmaterjalide kättesaadavus kogu ELi tarbijatele, kas autoriõigusega kaitstud materjalide käsitlemiseks on vaja tugevdada koostööd väljaandjatega, kas tuleks luua lõppenud tiraa˛iga ja omanikuta tööde Euroopa register ning kuidas tuleks Europeanat pikas perspektiivis rahastada.

Pressimaterjalid Europeana kohta:
http://ec.europa.eu/information_society/newsroom/cf/itemlongdetail.cfm?item_id=5181
Europeana – Euroopa digitaalraamatukogu: http://www.europeana.eu/
Euroopa Liidu digitaalsete raamatukogude algatus: http://ec.europa.eu/information_society/activities/digital_libraries/index_en.htm

Lisateave:

Martin SELMAYR: +32 2 298 12 30
Mina Andreeva: +32 2 299 13 82

---
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
meediaosakond
telefon: 6 26 44 10; 52 27 115; 51 80 767